Mis grupis räägitakse, jääb gruppi.
Kohtumisi ei salvestata ja teiste inimeste muresid, plaane ega isiklikke teemasid väljaspool gruppi edasi ei räägita.
Kõigepealt mõistame, siis lahendame.
Enne ideede pakkumist küsime vajadusel täpsustavaid küsimusi. Me ei lahenda probleemi, millest me tegelikult aru ei saa.
Ajurünnaku ajal ei ole rumalaid ideid.
Ideid võib täiendada, kombineerida ja nende pealt järgmistele ideedele hüpata. Ideid ei kritiseerita, vaidlustata, hinnata ega tehta maha. Ajurünnaku faasis on eesmärk võimaluste hulka kasvatada, mitte neid piirata.
Väljakutseid esitame piirangutele, mitte ideedele.
Võime sõbralikult küsimuse alla seada eeldusi, piiravaid uskumusi ja enda loodud takistusi: „Kas see peab päriselt nii olema?“ Ideed ise jäävad ajurünnaku ajal hinnanguvabaks.
Inimest ei jäeta overwhelm-seisundisse.
Hot seat’i lõpus valib teemaomanik maksimaalselt kolm tegevust, millega edasi liikuda. Mitte viis. Mitte kümme. Vajadusel aitab grupp prioriteete seada.
Teemaomanik otsustab.
Grupp pakub vaatenurki ja võimalusi, mitte lõplikku tõde. Teemaomanik ise otsustab, mida ta kasutab, mida mitte ja kuhu edasi liigub.
Me ei pitch'i.
Koostöö, sõprus, soovitused ja äri võivad grupist loomulikult sündida, kuid kohtumine ise ei ole müügi tegemise koht. Loomulik networking on teretulnud ning iga osaleja võib kohtumise lõpus välja hõigata ühe sihtotsingu — inimese, kontakti, teadmise või soovituse, mida tal praegu vaja oleks.
Me teeme, mitte ainult ei räägi.
Endale antud lubaduste pidamine ja oma vastutuspartneri toetamine on auasi.
Kõik panustavad.
Hea grupp ei koosne ühest targast ja neljast kuulajast. Kõigi ideed on võrdselt väärtuslikud ning iga osaleja panustab teiste teemadesse sama õhinaga nagu enda omasse.
Grupi kultuuri kõige olulisem põhimõte
Aita teisi sama õhinaga, nagu aitaksid ennast.