Teistes riikides on lähenemine aga teistsugune, näiteks rahvusvahelisel tööturul, eriti Inglismaal ja USA-s, peetakse fotot pigem mittevajalikuks või isegi sobimatuks, et vältida võimalikke eelarvamusi. See tähendab, et enne kandideerimist tasub arvestada, et fotode suhtes on ootused riigiti erinevad.

Foto CV-s – kas selle abil saab tõesti tööle?

Kandideerimisavalduses püüab esimese asjana tööandja pilku sinu foto. Veel enne, kui jõutakse sinu hariduse või kogemusteni, jääb silma visuaalne pool. Kui see loob usaldusväärse ja professionaalse esmamulje, oled juba sammu võrra ees. Tugev foto võib aidata eristuda, näidata su isikupära ja tuua esile omadusi, mida tööandja väärtustab – näiteks avatus või sõbralikkus.

On palju näiteid, kus just foto aitas kandidaadil silma paista. Palgateadlikkuse autor ja teerajaja Eestis - Irene Annus ( https://parimsinust.ee/ )on märganud, et foto lisamine on suurendanud töövestlusele kutsete arvu. Ka tööandjad on maininud, et CV jäi meelde just tänu pildile, mis jättis inimesest professionaalse ja usaldusväärse esmamulje. Foto võib olla esimene samm, mis aitab värbajal otsustada, kas ta soovib sinuga lähemalt tuttavaks saada. Kui kandidaate on väga palju, kipuvad nad värbaja peas puht inimlikult võttes sassi minema, eriti esimestes etappides. Siin on fotol väga oluline roll: see on nagu ankur, mis seob sinu CV-s toodu sinu töövestluse ja isiksusega.

Vead, mida tööotsijad CV-fotol teevad  

Kokkuvõtvalt:

• Ebasünnis, liiga familiaarne või labane foto

• Suvalises olukorras tehtud foto või grupipilt

• Kehva kvaliteediga, teraline või udune foto

• Halvasti valgustatud või ebameeldivalt kontrastne pilt

• Ebasobiv riietus või jumestus (või jumestuse puudumine)

• Töö sektoriga kokkusobimatu näoilme või eneseväljendus

Ebasobiv foto võib panna kahtlema su sobivuses ametikohale. Näiteks juhtum päriselust, kus kandidaat oli fotol sügava dekolteega pluusis ning alkoholipudelitega, kandideerides aga üsna esinduslikule ametikohale hoopis erinevas valdkonnas. Ka liiga range või passifotolik pilt ei pruugi olla parim lahendus, sest see võib luua külma ja ligipääsmatu kuvandi.

Levinud vead on ka fotode kehv kvaliteet (teralisus, alasäri) ja juhuslikud pildid. Mõned kandidaadid lisavad CV-sse fotod, mis meenutavad pigem perekonnaalbumit, näiteks klõpsud puhkusereisilt või pildid, kus inimene on end grupifotolt välja lõiganud. Kasutatakse ka selfisid või fotosid, kus jäävad silma kõrvalised detailid. Samuti ei sobi fotod, mis ei peegelda hetke välimust, näiteks on soeng totaalselt muutunud või omajagu eluaastaid lisandunud.

Kõik need vead annavad tööandjale märku, et kandideerimist ei võeta tõsiselt. Kuigi kandideerimisavalduse sisu võib olla tugev, on oht, et see jäetakse kõrvale, sest sellesse isegi ei süveneta. Olukorras, kus kandidaate on 100-150 (Personalileidja praktikas üsna sage olukord), peab paratamatult esimesed otsused tegema väga kiiresti ja ülevaatlikult.

Arusaadavalt ei saa me siin kajastada kehvade CV-fotode näiteid päris elust. Küll aga on mõned visuaalsed näited kehvadest piltidest toodud meie veebikoolituses “Kuidas mitte oma unistuste töökohast ilma jääda”. Tutvu esimese mooduliga tasuta: bit.ly/3viga

Kuidas jätta õige visuaalne mulje?  

Kokkuvõtvalt:

• Mõtesta lahti, milline oleks parim esmamulje antud sektoris

• Valmistu ette: leia neutraalne taust ja hea hajutatud valgus

• Kasuta jumestust pisivigade peitmiseks, mitte üleliia

• Vali tööintervjuu jaoks viisakad ja formaalsed riided

• Katseta erineva kehakeele ja näoilmetega, et vajadusel kasutada erinevaid fotosid erinevatesse kohtadesse kandideerimisel

• Palu endast pilti teha sõbral või professionaalsel fotograafil (üksi olles kasuta statiivi ja ajastatud pildistamist)

Oluline on mõista, et foto ei ole lihtsalt linnuke pikas kontrollnimekirjas, vaid annab tööandjale esmase signaali nii su kogemuste kui ka selle kohta, kas sobid olemasolevasse kollektiivi. Pilgust ja kehakeelest loetakse välja koostöövalmidust ja suhtumist. Kui oled pildil liiga kinnine, võib jääda kahtlus, kas suudad meeskonda sulanduda või klientidega suhelda. Kui paistad liiga familiaarne, võib tekkida kahtlus professionaalsuse ja isegi intelligentsi osas.

Foto taust ei tohiks tähelepanu endale tõmmata, vaid peaks aitama sind esile tõsta. Heledad, neutraalsed ja ühtlast tooni seinad on enamasti kindel valik – need jätavad puhta ja professionaalse üldmulje. Väldi detailirohkust, mustreid või taustu, kust võib paista midagi, mis ei seostu tööalase kuvandiga.

Määrava tähtsusega on ka riietus. See loob esmamulje sinu sobivusest ametipositsioonile. Kui kandideerid tehnoloogiasektorisse, mõjub hästi vabam ja isikupärasem stiil, näiteks T-särk ja jakk. Korporatiivses ja finantsmaailmas ootavad tööandjad aga klassikalist elegantsi: meeste puhul ülikond, naistel soliidne kleit või pükskostüüm. Tasub eelistada kvaliteetseid materjale ja neutraalseid toone, vältida liiga eredaid või mustrilisi rõivaid ning hoida aksessuaarid tagasihoidlikud. Loovates valdkondades, nagu kunst ja disain, võib riietus olla väljendusrikkam. Siin on lubatud kombineerida klassikalisi lõikeid julgete detailidega, näiteks eristuv muster, ehe või värviline aktsent. Tööstuses ja tootmises hinnatakse seevastu praktilisust: riietus peaks olema funktsionaalne ja tööspetsiifikat arvestav, kuid samas viisakas ja korrektne. Üsna sarnane loogika kehtib muide ka CV üleüldise kujunduse kohta.

Riietusega sama oluline on ka jumestus, mis aitab nahatooni ühtlustada, vigu peita ja isikupäraseid näojooni esile tuua. Fotomeik on tavalisest meigist tugevam, sest kaamera neelab palju värvi ja see, mis peegli ees tundub piisav, võib fotol nõrgaks jääda. Professionaalne jumestus aitab vältida olukorda, kus nahk paistab läikiv, silmaalused tumedad või nägu kahemõõtmeline. Jumestus ei ole ainult naiste pärusmaa. Ka meestel võib olla palju kasu matist ja ühtlasest jumest või punase punnikese osavast peitmisest.

Head näited fotograaf Mailis Vahenurm portfooliost

Samuti mõjutab tulemust valgus. Loomulik, pehme hommiku- või õhtuvalgus annab tavaliselt kõige parema tulemuse, kuna see ei tekita teravaid varje. Sama toimib ka siis, kui päike on pilve taga ehk valgus on hajutatud. Ajal, mil loomulikku valgust napib, on vaja kasutada lisavalgust, et saavutada hea tulemus. Teravad varjud ja kindla värvitooniga valgus ei kuulu CV foto juurde.

Veel on portreefoto puhul olulised kehakeel ja näoilme. Avatud ja enesekindel hoiak jätab tööandjale mulje inimesest, kellega on lihtne suhelda ja koostööd teha. Kui poos on liiga pinges või näost paistab ebakindlus, võib foto tahtmatult edastada vale signaali. Siin mängib rolli ka valdkond: korporatiivses keskkonnas mõjub hästi professionaalne ja tasakaalukas olek, loovmaailmas aga pigem soe ja naeratav.

CV sisu ja motivatsioonikirja soovitame alati veidi mugandada vastavalt konkreetsele ametikohale. Too välja töökuulutuses mainitud sõnu ja oskusi ning veendu, et just selle värbamise jaoks olulisim info on kergesti silmaga haaratav. Samamoodi võiksid erinevatesse ametitesse kandideerimiseks kasutada ka erinevaid fotosid, kui need erinevad nt sektori või vastutusastme poolest.

CV-foto vs LinkedIni profiilifoto – kas peaksid kasutama sama pilti?

CV-foto ja LinkedIni profiilifoto ei pea alati olema samad, kuid need võiksid üksteist toetada. Kui kasutad mõlema jaoks üht ja sama pilti, loob see järjepidevuse ja aitab tööandjal sind erinevates kanalites ära tunda ning suurendab usaldusväärsust. Samas võib olla olukordi, kus tasub pilte eristada, näiteks CV-sse sobib ametlikum ja minimalistlikum foto, samas kui LinkedInis võib kasutada pisut vabamat pilti, mis peegeldab isiksust ja annab ruumi loovusele. Peamine on, et mõlemad fotod annaksid edasi põhituuma: professionaalsust ja usaldusväärsust, isegi kui need on veidi erinevad.

Head näited fotograaf Mailis Vahenurm portfooliost

Kas teha foto ise või minna fotograafi juurde?

Mõni kandidaat proovib fotosid ise kodus teha. Nutitelefon ja hea valgus võivad teatud tingimustel anda täiesti korraliku tulemuse. Kuid sellisel juhul tuleb arvestada kõigi detailidega: taust, valgus, jumestus, riietus ja järeltöötlus. Kindlasti peaks kasutama ka statiivi, mitte tegema pilti lihtsalt telefoni käes hoides.

Fotograafi juurde minnes on suurem osa aspektidest juba kontrolli all – saad kvaliteetse, korrektse ja professionaalse foto, mis jätab tööandjale usaldusväärse mulje. Professionaalne fotograaf oskab suunata ka poose ja ilmet, et tulemus ei jääks liiga passilik ega üle pingutatud. “Ühe hoobiga” saab tihtipeale luua nii erinevad variandid CV- kui ka LinkedIni foto jaoks.

Foto on CV ja motivatsioonikirja kõrval oluline lisa, mis võib anda sulle tihedas konkurentsis otsustava eelise. Kui taust, riietus, kehakeel ja ilme toetavad sinu lugu, jääb sinust tööandjale usaldusväärne ja enesekindel mulje. Võta seda kui võimalust end parimal viisil tutvustada, sest ainuüksi silmatorkav foto võib aidata avada ukse tööintervjuule.

Blogiteksti kirjutamisse panustas fotograaf Mailis Vahenurm: https://mailisvahenurm.eu/