Teistes riikides on lähenemine aga teistsugune, näiteks rahvusvahelisel tööturul, eriti Inglismaal ja USA-s, peetakse fotot pigem mittevajalikuks või isegi sobimatuks, et vältida võimalikke eelarvamusi. See tähendab, et enne kandideerimist tasub arvestada, et fotode suhtes on ootused riigiti erinevad.

Foto CV-s – kas selle abil saab tõesti tööle?

Kandideerimisavalduses püüab esimese asjana tööandja pilku sinu foto. Veel enne, kui jõutakse sinu hariduse või kogemusteni, jääb silma visuaalne pool. Kui see loob usaldusväärse ja professionaalse esmamulje, oled juba sammu võrra ees. Tugev foto võib aidata eristuda, näidata su isikupära ja tuua esile omadusi, mida tööandja väärtustab – näiteks avatus või sõbralikkus.

On palju näiteid, kus just foto aitas kandidaadil silma paista. Palgateadlikkuse autor ja teerajaja Eestis - Irene Annus on märganud, et foto lisamine on suurendanud töövestlusele kutsete arvu. Ka tööandjad on maininud, et CV jäi meelde just tänu pildile, mis jättis inimesest professionaalse ja usaldusväärse esmamulje. Foto võib olla esimene samm, mis aitab värbajal otsustada, kas ta soovib sinuga lähemalt tuttavaks saada. Kui kandidaate on väga palju, kipuvad nad värbaja peas puht inimlikult võttes sassi minema, eriti esimestes etappides. Siin on fotol väga oluline roll: see on nagu ankur, mis seob sinu CV-s toodu sinu töövestluse ja isiksusega.

Vead, mida tööotsijad CV-fotol teevad  

Kokkuvõtvalt:

• Ebasünnis, liiga familiaarne või labane foto

• Suvalises olukorras tehtud foto või grupipilt

• Kehva kvaliteediga, teraline või udune foto

• Halvasti valgustatud või ebameeldivalt kontrastne pilt

• Ebasobiv riietus või jumestus (või jumestuse puudumine)

• Töö sektoriga kokkusobimatu näoilme või eneseväljendus

Ebasobiv foto võib panna kahtlema su sobivuses ametikohale. Näiteks juhtum päriselust, kus kandidaat oli fotol sügava dekolteega pluusis ning alkoholipudelitega, kandideerides aga üsna esinduslikule ametikohale hoopis erinevas valdkonnas. Ka liiga range või passifotolik pilt ei pruugi olla parim lahendus, sest see võib luua külma ja ligipääsmatu kuvandi.

Levinud vead on ka fotode kehv kvaliteet (teralisus, alasäri) ja juhuslikud pildid. Mõned kandidaadid lisavad CV-sse fotod, mis meenutavad pigem perekonnaalbumit, näiteks klõpsud puhkusereisilt või pildid, kus inimene on end grupifotolt välja lõiganud. Kasutatakse ka selfisid või fotosid, kus jäävad silma kõrvalised detailid. Samuti ei sobi fotod, mis ei peegelda hetke välimust, näiteks on soeng totaalselt muutunud või omajagu eluaastaid lisandunud.

Kõik need vead annavad tööandjale märku, et kandideerimist ei võeta tõsiselt. Kuigi kandideerimisavalduse sisu võib olla tugev, on oht, et see jäetakse kõrvale, sest sellesse isegi ei süveneta. Olukorras, kus kandidaate on 100-150 (Personalileidja praktikas üsna sage olukord), peab paratamatult esimesed otsused tegema väga kiiresti ja ülevaatlikult.