1. Harjuta enne päris olukorda

Kõige tugevam viis enesekindluse kasvatamiseks on kogemuse loomine.

Psühholoog Albert Bandura tõi oma enesetõhususe (self-efficacy) teoorias välja, et inimese usk oma võimetesse kasvab kõige enam siis, kui ta kogeb ise väikeseid õnnestumisi. Just seetõttu aitab intervjuude või networkingu olukordade eel harjutamine vähendada ebakindlust ja suurendada enesekindlust.

See tähendab, et enne tööintervjuud või networkingu üritust tasub olukord läbi mängida.

Näiteks:

• harjuta intervjuu küsimusi sõbraga;

• salvesta telefoniga oma enesetutvustus;

• harjuta liftikõnet peegli ees;

• mine väiksemale üritusele enne suuremat konverentsi.

Iga edukas harjutuskord vähendab järgmist ärevust.

Kui tunned, et just enda tutvustamine või küsimusele „Räägi natuke endast” vastamine valmistab raskusi, aitab Personalileidja Liftikõne loomise 1:1 workshop koostada just sinu tugevustele vastava professionaalse enesetutvustuse. Läbiharjutatud liftikõne annab enesekindlust nii tööintervjuul kui ka uute kontaktide loomisel.

2. Muuda oma sisekõnet

Me kõik räägime iseendaga.

Probleem tekib siis, kui enne intervjuud kõlab peas:

"Ma kindlasti ajan midagi sassi."

Selline mõte suurendab stressi.

Kognitiiv-käitumusliku teraapia (CBT) uuringud on näidanud, et negatiivsete automaatmõtete teadlik ümberhindamine aitab vähendada ärevust ning parandab inimese enesekindlust keerulistes olukordades.

Näiteks:

❌ "Ma ei ole piisavalt hea."

✔️ "Ma ei pea olema täiuslik. Ma pean lihtsalt näitama oma kogemusi."

Selline lähenemine aitab olukorda ümber mõtestada ning pinget vähendada.

3. Kasuta hingamist närvipinge vähendamiseks

Enne intervjuud hakkab süda kiiremini lööma.

See on täiesti normaalne.

Frontiers in Human Neuroscience avaldatud teadusuuringute ülevaade leidis, et aeglane ja teadlik diafragmahingamine aktiveerib parasümpaatilise närvisüsteemi ning aitab vähendada stressi, ärevust ja füsioloogilist pinget.

Lihtne harjutus:

• hinga sisse 4 sekundit;

• hoia 2 sekundit;

• hinga välja 6 sekundit;

• korda 2–5 minutit.

See aitab rahustada nii keha kui ka mõtteid ning loob paremad eeldused keskendumiseks.

4. Keskendu sellele, kuidas saad teist inimest aidata

Üks suurimaid networkingu vigu on mõelda:

"Kas ma jätan hea mulje?"

Palju parem küsimus on:

"Kuidas mina saan sellele inimesele kasulik olla?"

Sotsiaalpsühholoogia uuringud näitavad, et tähelepanu suunamine iseendalt vestluspartnerile vähendab sotsiaalset ärevust ning muudab suhtlemise loomulikumaks.

Parim networking ei ole müümine.

See on väärtuse loomine.

Kui soovid õppida, kuidas vestlusi alustada, kontakte hoida ning muuta networking loomulikuks osaks oma karjäärist, leiad praktilisi näiteid ja harjutusi NETWORKING: enesekindluse kasvatamine kontaktide loomiseks e-raamatust. See aitab samm-sammult arendada oskusi, mis muudavad uute inimestega suhtlemise lihtsamaks ja enesekindlamaks.

5. Kasuta enne intervjuud või esinemist jõupoose

Kas oled märganud, et enesekindlad inimesed seisavad sirgelt, õlad taga ja pilk suunatud ettepoole?

Ka kehaasend mõjutab seda, kuidas me end tunneme.

Kuigi varasemad uuringud jõupooside mõju kohta hormoonidele on hiljem saanud vastakaid tulemusi, on leitud, et avatud ja sirge kehahoiak võib aidata inimesel tunda end enesekindlamalt ning vähendada ärevust. Lisaks jätab selline kehakeel ka teistele enesekindlama mulje.

Üks tuntumaid näiteid on nn Wonder Womani poos – seisa umbes kaks minutit sirgelt, jalad õlgade laiuselt harkis, käed puusas ja pilk suunatud ette. Sama oluline on vältida kinniseid kehaasendeid, näiteks küürus istumist või käte rinnal hoidmist.

Enne tööintervjuud, esitlust või networkingu üritust tasub võtta paar minutit, et sirutada selg, lõdvestada õlad ja hingata rahulikult. See aitab sul olukorrale enesekindlamalt vastu minna ning jätab ka esmamuljel professionaalsema kuvandi.

6. Ära püüa olla täiuslik

Pärast rohkem kui 11 aastat värbamiskogemust saame öelda ühe asja üsna kindlalt.

Täiuslikke kandidaate ei ole olemas.

Intervjuul ei otsita inimest, kes ei eksi.

Otsitakse inimest, kes oskab oma kogemustest rääkida, mõelda kaasa ja õppida.

Ka psühholoogilised uuringud näitavad, et inimesed hindavad autentsust ja siirust sageli kõrgemalt kui täiuslikkuse muljet.

Väike närveerimine ei ole probleem.

Sageli muudab see inimese hoopis siiramaks ja inimlikumaks.

7. Valmistu rohkem, kui arvad vajalik olevat

Enesekindlus ei teki motivatsioonist.

See tekib ettevalmistusest.

Värbamisprotsessis näeme sageli, et kõige enesekindlamalt mõjuvad kandidaadid ei ole tingimata kõige kogenumad. Nad on lihtsalt paremini valmistunud.

Enne intervjuud võiksid läbi mõelda:

• millised on sinu kolm suurimat tugevust;

• millistest saavutustest soovid rääkida;

• miks soovid just seda tööd;

• millised küsimused soovid tööandjale esitada.

Mida paremini oled valmistunud, seda vähem jääb ruumi ärevusele.

Kui soovid saada professionaalset tagasisidet oma CV-le, tööintervjuuks valmistumisele või eneseesitlusele, on Personalileidja konsultatsioon tööotsijale hea võimalus harjutada läbi päris intervjuusituatsioonid ning saada soovitusi, mis aitavad sul töövestlusele enesekindlamalt vastu minna.

Enesekindlus ja networking käivad käsikäes

Paljud inimesed arvavad, et networking tähendab enda müümist.

Tegelikult tähendab see suhete loomist.

Mida enesekindlamalt suudad end tutvustada ja vestlust alustada, seda rohkem võimalusi võib sinu teele sattuda.

Pole juhus, et suur osa töövõimalustest jõuab inimesteni just kontaktide, soovituste ja professionaalse võrgustiku kaudu.

Seetõttu tasub investeerida nii oma suhtlemisoskustesse kui ka enesekindlusesse.

Enesekindlus ei teki üleöö.

See kujuneb väikeste sammude, teadliku harjutamise ja positiivsete kogemuste kaudu.

Olgu ees tööintervjuu, uus töökoht või networkingu üritus – kõige olulisem ei ole olla täiuslik, vaid olla hästi ette valmistatud.

Edu tööotsingutel ja uute kontaktide loomisel!

Teaduspõhised allikad

• Bandura, A. (1977). Self-efficacy: Toward a Unifying Theory of Behavioral Change. Psychological Review, 84(2), 191–215.
  

• Bandura, A. (1997). Self-Efficacy: The Exercise of Control. W. H. Freeman.

• Beck, J. S. (2020). Cognitive Behavior Therapy: Basics and Beyond (3rd ed.). Guilford Press.

• Zaccaro, A., Piarulli, A., Laurino, M. jt. (2018). How Breath-Control Can Change Your Life: A Systematic Review on Psycho-Physiological Correlates of Slow Breathing. Frontiers in Human Neuroscience, 12, 353.

• Leary, M. R. (2001). Social Anxiety as an Early Warning System. Guilford Press.